Kohal!

Nüüd on mul juba neljas päev uues kodus, aga kogu aeg on nii palju teha, et pole üldse olnud aega arvuti taga olla.

Hakkan siis otsast peale.
Sõitma olime plaaninud hakata üsna varakult. Jan tahtis alguses üldse kell 7, aga siis mõtlesime, et nii 8 paiku. Tõuseme meie siis üles nii 7 paiku, majas on vaikus. Tavaliselt on sellel ajal alati keegi üleval. Kui mitte keegi vanematest, siis lapsed, kes telekat vaatavad. Nüüd ei kedagi. Tasakesi sätime oma asjad valimis ja kui 8 paiku üles lähme, siis pole ikka veel keegi ärganud. (Eelmine päev oli just midsommarafton (kesksuvepidu) ja siis pere tuli alles öösel koju.) Ei taha ju nii ka ära minna, et pole neile head aega öelnud. Lõpuks siis hakkasid inimesed ikka ärkama. Aga jah, ära saime sõita alles 9.30. Tegin veel lastega ühise pildi ka.

Kurb oli küll ära sõita, aga samas väga põnev ka.
Sõit oli pikk. Kokku sõitsime 10 tundi ja umbes 780 km. Mina sain juhtida umbes 250 km 🙂 Muidu on see E4 tee üsna igav, suht metsa vahel sõit kogu aeg. Aga siis mingi aeg, just kui mina sõitsin (ja Jan magas kõrval), oli täiega ilus. Sõitsime üle Högakustenbro, mis oli täiega lahe (selline Ameerika tunne tuli natuke) ja siis pärast seda tulid kõrged mäed kohe tee kõrval. Tundus, nagu me oleks ise ka kuskil kõrgel mäe otsas. Ja mägede tippe ei olnud näha, sest pilved olid lihtsalt nii madalal. Vahepeal lausa puude latvade kõrgusel. Ma siis üritasin korraga sõita ja ümbrust imetleda. Sel ajal oleks tahtnud ise rohkem kõrval istuda 😛 Jan magas kõik ilusa maha.

Kohale jõudsime 19.30. Ma ei mäletagi enam, mis me esimesel õhtul tegime. Tõime mu asjad sisse ja istusime niisama meie mõnusal uuel sohval 🙂

Järgmine päev ei alanud just kõige paremini. Või õigemini algas see juba öösel. Ma ei saanud üldse magada, sest nii valge on ööpäev läbi. Ärkasin mingi aeg, ise arvasin, et kell on kindlasti juba 7 läbi, sest päike paistis ribakardinate vahelt nii ilusti sisse. Vaatan siis kella ja näen – 3.25. Tore! Nii. Üritasin siis uuesti magama jääda, aga ärkasin uuesti kell 4.30. Siis mõtlesin, et mida ma ikka niisama vähkren seal voodis ja tõusingi üles. Istusin arvuti taga ja kuulasin muusikat kolm tundi. Siis pakkisin veidi asju lahti, aga mingi aeg mul hakkas igav ja siis ma läksin ja ajasin Jani üles 😛
Ja siis hommikusöögi ajal mul tuli masendus. Esimene hommik uues kohas ei peagi kohe tunduma oma koduna, aga ikka oli mul kuidagi nõme tunne. Nagu oleks Jani külaline. Aga nagu ei oleks ka. Ja samas ei olnud sellist tunnet ka, et oleks oma kodus. Ütlesin Janile ka, et ma ei kujuta küll ette, et ma nüüd ise lähen külmkapi juurde ja võtan sealt midagi. Ei. Ikka külalise tunne oli.
Pärast päeval läksime natuke poodidesse. Alguses käisime Mios, proovisime voodeid, aga ei leidnud ühtegi sobivat sealt. Siis sõitsime kirbuturule, kust mina sain omale uue pusle 🙂 Pärast sõitsime veel Jyskist läbi, ostsime käterätikuid juurde.
Vahepeal käis Jan squashi mängimas, mina pakkisin sellel ajal natuke oma riideid lahti. Õhtul käis Jan veel Niklaselt järelkäru võtmas ja siis pärast tulid Niklas ja Alexandra meile. Istusime rõdul ja jõime kes veini, kes õlut. Mõnus soe õhtu oli.

Nüüd ma lähen aitan Janil mingeid asju üles panna. Hiljem kirjutan eilsest käigust.

Siin on pilt sellest ilusast sillast. Högakustenbro ( http://www.hogakustenleden.com/besoksmal-hogakustenleden/hoga-kusten-bron/ )

Ettevalmistused kolimiseks: pakkimine

Täna alustasin pakkimisega. Raske oli algust teha, ei oskanud kohe kuskilt otsast alustada. Kuidagi imelik tundus ka, et nüüd järsku pean pakkima hakkama või. Et mõned päevad on ju veel siin olla ja siis ma ei teadnudki, mida ma veel kasutan ja mida mitte. Seda ei suutnud ma ka välja mõelda, mida ma reedel ja laupäeval selga tahan panna, et need asjad siis välja jätta ja teised ära pakkida, nii et jätsin ikka mitu asja varuks kappi. Aga pakkimist alustasin siis riietest ja päris palju sain ära ka pakitud, kaks suurt kilekotti on nüüd juba ootamas. Selle pakkimisega on veel see jama ka, et mu tuba siin on üsna väike ja tegelikult juba enne mul siin igal pool nurkades ja klaveri all seisavad hunnikutes kilekotid. Nüüd kui veel pakitud asjad ka lisanduvad, siis ei olegi midagi muud kui keset tuba jätta kompsud 😛

Eelmisel neljapäeval tegin netis aadressimuudatuse ka ära. Ühel lehel paned lihtsalt kirja, kuhu ja millal kolid, midagi taheti seal võib-olla veel. Ja siis nad saadavad postiga koju kaks paberit. Kontrollid oma andmed üle, kirjutad alla ja siis tuleb üks saata maksuametisse ja teine tagasi neile endile.