Ikea

Esmaspäeval käisime Ikeas. Meile lähim Ikea asub 250 km kaugusel Haparanda linnas. See linn on täiesti Rootsi-Soome piiril. Kui me Ikea juures olime, siis sealt u 30-40 m üle jõe minna oli juba Soome. Mobiili tuli ka Soome operaator ja Jani telefon vahetas automaatselt isegi aja Soome aja peale. Ja soomlasi oli poes ikka palju näha. Kuigi iseenesest oli üsna vähe rahvast.  Hea päeva valisime sinna minekuks, 24. kuupäev, siis kedagi pole ostlemas, kõigil on palgapäev 25ndal 😀

Pikk nimekiri oli meil, mida kõike osta vaja. Lisaks saime veel neljalt teiselt inimeselt tellimused. Jan oli pahane, ütles, et enam ei räägi ta kellelegi, kui järgmine kord Ikeasse läheb 😀 Aga tõesti, meil oli endalgi nii palju asju vaja, ja siis veel teised ka oma soovidega. Alguses hakkasime kohe voodeid proovima. Jätsime oma tühjad kärud natuke eemale seisma ja pärast olid need muidugi minema viidud. Mingi aeg tassisime käes asju, aga siis Jan näppas ühelt töötajalt ühe käru 😀 Kui kassade juurde jõudsime, siis hakkasime oma nimekirja üle vaatama ja avastasime, et olime nii paljud asjad unustanud. Maksime ära ja läksime uuele ringile.

Päris palju asju jäi ikkagi ostmata, aga vähemalt saime nüüd omale voodi 🙂 Ostsime kaks üksikut voodit, sest nii saime kumbki valida omale sellise pehmuse, mida tahtsime. Mina võtsin keskmise pehmusega ja Jan n-ö kõva voodi. Peale ostsime veel madratsi ja siis mingid kinnitused, et voodid lahku ei sõidaks. Õhtul koju jõudes hakkasime vooditele veel jalgu alla panema. Ikka väga mõnus suur voodi on (180 cm), vahekohta pole ka üldse tunda 🙂

Voodid. Pilt on tehtud südaööl. Päris valge väljas, või mis 😀

Tahtsime endale veel rulood ka magamistuppa, aga me targad ju ei mõõtnud ära, kui laia meil vaja on. Teistele saime küll rulood, aga endale mitte. Siis mulle ostsime veel väikse pingi, et ma vannitoas natuke pikem oleks. Kapp on seal veits liiga kõrgel ja siis ma pean võimlema, et peeglini ulatuda 😛 Nüüd on hea 🙂 Hmm, mis veel.. Kööki ostsime mingeid asju, koogivorme ja sellist asja.

Eile päeval olime kodus. Ma pakkisin asju lahti (ma ei ole ikka veel valmis lahtipakkimisega). Mingi aeg käis Klara siin oma 8-kuuse poja Alfrediga. Ma ei saa lihtsalt, see nimi Alfred, ma iga kord naeran, kui seda kuulen. Hüüdnimi on Affe, nagu ahv noh 😀  Alguses mulle ei jäänud see üldse meelde ka, ütlesin kogu aeg Adolf 😀 Käisid oma lambi järel, mis me Ikeast tõime. Õhtul läksime Jani täditütre Elini juurde grillima. Neil on ka väike tita, 5-kuune Alicia. Nad elavad meist 10-15 min jalutuskäigu kaugusel. Üldse elavad kõik Jani sõbrad nii lähedal siin.

Täna sõitsime veel ringi mööda mööblipoode, sest meil on ikka veel mitmed asjad ostmata. Aga midagi erilist me ei saanud. Muidugi sõitsime me jälle nii poodi, et akna laius oli mõõtmata ja rulood me ikka osta ei saanud. Ja üldse oli Jan terve ostunimekirja (tegelikult lausa kaks tükki) koju unustanud. Toiduasjad olid meil õnneks kõik meeles. Käisime ka paaris second handis. Ma ostsin rootsikeelse Stieg Larssoni raamatu “Lohetätoveeringuga tüdruk”. Muide, Stieg Larsson on siit linnast pärit. Või õigemini Skelleftehamnist, kus Jani õde elab.

Praegu ma olen üksi kodus. Jan ja Mimmi (õde) läksid natuke vanemate majja midagi tegema, nad ise on reisil.

Kohal!

Nüüd on mul juba neljas päev uues kodus, aga kogu aeg on nii palju teha, et pole üldse olnud aega arvuti taga olla.

Hakkan siis otsast peale.
Sõitma olime plaaninud hakata üsna varakult. Jan tahtis alguses üldse kell 7, aga siis mõtlesime, et nii 8 paiku. Tõuseme meie siis üles nii 7 paiku, majas on vaikus. Tavaliselt on sellel ajal alati keegi üleval. Kui mitte keegi vanematest, siis lapsed, kes telekat vaatavad. Nüüd ei kedagi. Tasakesi sätime oma asjad valimis ja kui 8 paiku üles lähme, siis pole ikka veel keegi ärganud. (Eelmine päev oli just midsommarafton (kesksuvepidu) ja siis pere tuli alles öösel koju.) Ei taha ju nii ka ära minna, et pole neile head aega öelnud. Lõpuks siis hakkasid inimesed ikka ärkama. Aga jah, ära saime sõita alles 9.30. Tegin veel lastega ühise pildi ka.

Kurb oli küll ära sõita, aga samas väga põnev ka.
Sõit oli pikk. Kokku sõitsime 10 tundi ja umbes 780 km. Mina sain juhtida umbes 250 km 🙂 Muidu on see E4 tee üsna igav, suht metsa vahel sõit kogu aeg. Aga siis mingi aeg, just kui mina sõitsin (ja Jan magas kõrval), oli täiega ilus. Sõitsime üle Högakustenbro, mis oli täiega lahe (selline Ameerika tunne tuli natuke) ja siis pärast seda tulid kõrged mäed kohe tee kõrval. Tundus, nagu me oleks ise ka kuskil kõrgel mäe otsas. Ja mägede tippe ei olnud näha, sest pilved olid lihtsalt nii madalal. Vahepeal lausa puude latvade kõrgusel. Ma siis üritasin korraga sõita ja ümbrust imetleda. Sel ajal oleks tahtnud ise rohkem kõrval istuda 😛 Jan magas kõik ilusa maha.

Kohale jõudsime 19.30. Ma ei mäletagi enam, mis me esimesel õhtul tegime. Tõime mu asjad sisse ja istusime niisama meie mõnusal uuel sohval 🙂

Järgmine päev ei alanud just kõige paremini. Või õigemini algas see juba öösel. Ma ei saanud üldse magada, sest nii valge on ööpäev läbi. Ärkasin mingi aeg, ise arvasin, et kell on kindlasti juba 7 läbi, sest päike paistis ribakardinate vahelt nii ilusti sisse. Vaatan siis kella ja näen – 3.25. Tore! Nii. Üritasin siis uuesti magama jääda, aga ärkasin uuesti kell 4.30. Siis mõtlesin, et mida ma ikka niisama vähkren seal voodis ja tõusingi üles. Istusin arvuti taga ja kuulasin muusikat kolm tundi. Siis pakkisin veidi asju lahti, aga mingi aeg mul hakkas igav ja siis ma läksin ja ajasin Jani üles 😛
Ja siis hommikusöögi ajal mul tuli masendus. Esimene hommik uues kohas ei peagi kohe tunduma oma koduna, aga ikka oli mul kuidagi nõme tunne. Nagu oleks Jani külaline. Aga nagu ei oleks ka. Ja samas ei olnud sellist tunnet ka, et oleks oma kodus. Ütlesin Janile ka, et ma ei kujuta küll ette, et ma nüüd ise lähen külmkapi juurde ja võtan sealt midagi. Ei. Ikka külalise tunne oli.
Pärast päeval läksime natuke poodidesse. Alguses käisime Mios, proovisime voodeid, aga ei leidnud ühtegi sobivat sealt. Siis sõitsime kirbuturule, kust mina sain omale uue pusle 🙂 Pärast sõitsime veel Jyskist läbi, ostsime käterätikuid juurde.
Vahepeal käis Jan squashi mängimas, mina pakkisin sellel ajal natuke oma riideid lahti. Õhtul käis Jan veel Niklaselt järelkäru võtmas ja siis pärast tulid Niklas ja Alexandra meile. Istusime rõdul ja jõime kes veini, kes õlut. Mõnus soe õhtu oli.

Nüüd ma lähen aitan Janil mingeid asju üles panna. Hiljem kirjutan eilsest käigust.

Siin on pilt sellest ilusast sillast. Högakustenbro ( http://www.hogakustenleden.com/besoksmal-hogakustenleden/hoga-kusten-bron/ )

Viimane õhtu Täbys

Homme on kolimise päev. Sõit tuleb päris pikk, nii et alustame juba varakult.

Täna tuli Jan siia. Pakkisin veel viimaseid asju ja monteerisin klaveri lahti. Siis tassisime kõik asjad autosse. Ikka päris palju kotte tuli, toas ei tundunudki nii palju. Napilt mahtusid autosse ära. Tuli hästi paigutada. Nüüd on mul veel paar õlakotti jäänud, kuhu homme hommikul viimased asjad ära pakin. Ja siis läheb sõiduks!
Nüüd õhtul käisime veel Täby vahel jalutamas, sain rongile ja tuttavatele kohtadele head aega öelda. Just Täby on minu arust hästi mõnus koht elamiseks. Siin on hea rahulik, pole nagu linnas, aga asub nii lähedal Stockholmile. Siit on küll kahju ära kolida.

Jan surub kotte autosse 🙂

Pakkimine käib (paar päeva tagasi tehtud)

Ettevalmistused kolimiseks: pakkimine

Täna alustasin pakkimisega. Raske oli algust teha, ei oskanud kohe kuskilt otsast alustada. Kuidagi imelik tundus ka, et nüüd järsku pean pakkima hakkama või. Et mõned päevad on ju veel siin olla ja siis ma ei teadnudki, mida ma veel kasutan ja mida mitte. Seda ei suutnud ma ka välja mõelda, mida ma reedel ja laupäeval selga tahan panna, et need asjad siis välja jätta ja teised ära pakkida, nii et jätsin ikka mitu asja varuks kappi. Aga pakkimist alustasin siis riietest ja päris palju sain ära ka pakitud, kaks suurt kilekotti on nüüd juba ootamas. Selle pakkimisega on veel see jama ka, et mu tuba siin on üsna väike ja tegelikult juba enne mul siin igal pool nurkades ja klaveri all seisavad hunnikutes kilekotid. Nüüd kui veel pakitud asjad ka lisanduvad, siis ei olegi midagi muud kui keset tuba jätta kompsud 😛

Eelmisel neljapäeval tegin netis aadressimuudatuse ka ära. Ühel lehel paned lihtsalt kirja, kuhu ja millal kolid, midagi taheti seal võib-olla veel. Ja siis nad saadavad postiga koju kaks paberit. Kontrollid oma andmed üle, kirjutad alla ja siis tuleb üks saata maksuametisse ja teine tagasi neile endile.