Tag Archives: 2013

Musikhjälpen

20 dets.

Katrinilt kuulsin, et Kadri oli tahtnud, et ma kirjutaks põnevatest rootsi saadetest ja kaupadest. Hmm.. Kaupadest ei tule mul midagi sellist pähe, mida meil Eestis endal poleks. No mingeid selliseid toiduasju võib olla, mis siin on teistmoodi, aga midagi huvitavat nagu ei ole. Aga ühest saatest tahaks küll kirjutada, mis siin just eelmine nädal oli.

Nimelt: musikhjälpen (tõlkes “muusikaabi”). Ma ei teagi kohe, kust alustada.
See on selline heategevusüritus, mis toimub iga aasta detsembris ja kestab 144 tundi ehk siis umbes nädal aega. Iga aasta valitakse välja kolm saatejuhti, kes selleks nädalaks ajaks lähevad elama n-ö klaaspuuri. (See poolenisti klaasist karbike pannakse iga aasta uuesti kokku ja erinevatel aastatel on nad erinevates Lõuna-Rootsi linnades, see aasta olid Göteborgis.) Seal puuris on saatejuhid ööpäev läbi ja saadet tehakse ka kogu aeg. Öösiti oli nii, et üleval oli üks saatejuhtidest ja siis alati oli neil seal keegi öökülaline, kellega nad juttu ajasid. Päeval oldi tavaliselt kahekesi, kolmas magas. Aga nad suht tihti vahetasid ja tavaliselt sai üks vbla ainult 4-5 tundi magada. Ja söögiga oli ka nii, et neil oli reegel, et nad tahket toitu ei või süüa, nii et nad sõid ainult suppe ja smuutisid. Sellest ma hästi ei saa aru, miks nii on vaja 😛
Saadet sai kogu aeg internetist otse vaadata. Kõik ööd ja mõned tunnid päevasel ajal sai telekast ka vaadata ja raadiost vist lasti ka peaaegu ööpäev läbi. Ma vaatasin ikka väga palju 😀 Ka öösiti. Tavaliselt vaatasin kl 2-3-ni, aga üks öö vaatasin lausa kl 4-ni 😛
Miks ma seda nii palju vaatasin? Esiteks olid saatejuhid nii lahedad. See aasta olid saatejuhid kaks naist (üks koomik Emma ja siis laulja Sarah Dawn Finer) ja üks mees (saatejuht Kodjo). See, kuidas nad seal tembutavad ja vahepeal kui mingi laul nt tuli, siis nad lihtsalt hakkasid seal tantsima 😀 Mõnikord oli küll, et naera pooleks lihtsalt 😀 Ja teiseks käis neil seal väga palju artiste esinemas. Üks päev panin kella 6.45-ks helisema, et Petra Marklundi (vana esinejanimega September) näha.

Aa, sellest ma veel pole kirjutanudki, miks nad seda asja teevad. Iga aasta on neil seal mingi teema, mille jaoks nad raha koguvad. Eelmine aasta oli “kõigil on õigus puhtale veele” ja see aasta “igal naisel on õigus oma rasedus üle elada”. Päris jube oli kuulata neid lugusid, mis nad nendest naistest rääkisid ja nii imelik on mõelda, et kuskil sureb nii palju inimesi lapsi sünnitades, samal ajal kui meile tundub see nii tavaline asi.
Raha koguti igasugu erinevat moodi. Nt sõnumina soovilaulu soovides või helistades. Siis oli ka väga palju asju oksjonil müügis (kõik artistid panid midagi müüki) ja paljud inimesed ja ka mitmed firmad korraldasid üritusi, mille tulu toodi Musikhjälpenisse. Nii et neil käis seal puuris hästi palju inimesi külas.

Panen siia mõne video, siis saate natuke aimu, kuidas seal puuris oli 🙂

Loreen eelmine aasta

Agnes

Kokkuvõte sellest aastast

http://sverigesradio.se/sida/artikel.aspx?programid=3946&artikel=5734617

Seal Loreeni videos on näha punast kasti. Seal nad vahel näitasid inimeste tweete, kui keegi oli nende kohta midagi kirjutanud. Üks öö ma mõtlesin, et prooviks ka midagi kirjutada ja nad näitasidki minu tweeti ka 😀

Advertisements

Boliden

8 okt.

Nädalavahetus möödus meil Jani vanematekodus Bolidenis. Nad ostsid omale meie linna korteri ja nüüd plaanivad oma maja Bolidenis maha müüa. Laupäeval olime terve päeva seal. Jan aitas isal osa mööblist suvilasse viia, mina ja Mimmi pakkisime taldrikuid ja tasse ja muid köögiasju kokku. Nendel see maja seal on jube suur ja asju on väga palju. Korter, mis nad ostsid, on kolmetoaline, ja sinna ei mahu pooltki nendest asjadest, mis neil praegu on. Nii et suurema osa nad lihtsalt viskavad minema või annavad kuskile ära. Meie saime ka seal valida, mida endale tahame võtta, aga ega meil pole ju ka ruumi ja Mimmi ei tahtnud ka eriti midagi. Ma paar kannu ja kaussi ikka võtsin. Siis nendel on seal veel üks vana orel, mida kogu aeg Janile tahetakse sokutada 😀 Aga mis me siin teeks oreliga 😀 Pole ju mõtet seda endale keldrisse panipaika ka seisma tuua. Ma ei kujuta ette, mis nad sellega teevad. Kirjutuslaudasid oli ka neil vist lausa viis tükki üle. Me oleme muidu mõelnud, et võiks olla meil ka kirjutuslaud, aga see mahuks ainult külalistetuppa ja see on suht väike tuba, et sinna suur laud ei mahuks. Ja üldse tuleks seal asjad ümber paigutada, kui me kirjutuslauda tahaks. Nii et me ei suutnudki otsustada, kas tahame mõnda lauda sealt või ei. Ühe riiuli magamistuppa võtame kindlasti ja võib-olla ka ühe valge kapi elutuppa. Aga selle kapi kohapealt me ei ole ka veel päris kindlad, kas see sobiks või ei. Aga vist ikka toome selle siia ja siis vaatame edasi.
Pärastpoole sorteerisid Jan ja Mimmi oma vanu kooliasju ja siis tegime veel pööningu tühjaks. Sealt tuli ka igasugu koli välja.

Pühapäeval sõitsime sinna järelkäruga. Sorteerisime veel raamatuid ja vanu asju ja laadisime käru täis asju, mis lähevad prügimäele viskamiseks. Eile õhtul käisidki Jan ja Mimmi ja Patrik käru tühjendamas. Sellega oli ka hea lugu. Käisid seal prügimäel ära ja siis mõni tund hiljem Jan tuleb ja ütleb, et nad olid ära visanud ka ühe tema kasti, mida ta tegelt ei tahtnud ära visata. See oli millegipärast koos koliga kärusse sattunud ja tal ei tulnud seal kohapeal ka meelde, et üks kast peaks olema, mida ära ei tohi visata. Ta ei mäletanud ka, mis seal kastis täpselt oli, et äkki olid vanad pildid, siis oleks ju kahju, kui kõik sai ära visatud. Nii et siis sõitsimegi õhtul sinna prügimäele tagasi, aga see konteiner, kuhu nad olid oma prügi visanud, oli juba kinni ja siis rääkisime sealsete töötajatega. Nad said kätte autojuhi, kes neid konteinereid veab ja täna hommikul kell 6 olime platsis seal, kus konteinerid maha kallatakse. Poolteist tundi ootasime seda prügiautot, mis pidi tulema. Siis lõpuks Jan läks mingi teise autojuhiga rääkima ja see juhatas meid selle konteineri hunnikuni. Järelikult see meie prügiauto oli juba enne meie tulekut ära käinud. Aga nii me seal siis saime sorida prügihunnikus 😀 Jan oli rohkem ametis, ma käisin lihtsalt murelikult ümber hunniku 😀 Aga õnneks kaua ta ei pidanud tuhnima, leidis üles oma kasti 🙂 Aga seal kastis tegelt ei olnud midagi väga olulist, ainult koolivihikud ja õpikud, mis ta tahab üle vaadata. Arvatavasti läheb suurem osa ikkagi äraviskamiseks. Selline väike seiklus siis 🙂

Mingi päev (tegelt päris ammu juba) käisin siinset aeroobikat proovimas. Ühes spordiklubis oli selline nädal, kui sai tasuta trenni minna ja siis Elin tuli mulle seltsiks kaasa. Täitsa äge oli. Mõtlen, et äkki isegi hakkan seal kunagi käima.

Eile käisin Eliniga linnas kaasas. Ta pidi politseijaoskonda uut passi minema tegema ja siis tahtis, et ma sel ajal Aliciat valvaks. Pärast käisime linnas paaris poes ja istusime kohvikus. Lahe, et ta mind vahel ikka kaasa kutsub 🙂

Lõpuks toimub midagi

19 sept.

Ma pole jälle ammu kirjutanud. Iga õhtu mõtlen, et peaks, aga siis ikka jätan järgmiseks päevaks. Ja nii iga päev. Nüüd võtan end kokku ja kirjutan.

Alustan eelmisest reedest, kui käisin Ikeas. Sel korral, kui Jani vanaisa juures käisime, ütles Karin, et ta plaanib paari sõbrannaga Ikeasse sõita ja küsis, kas ma ka tahaks kaasa minna. Siis ma veel midagi ei vastanud. Tükk aega mõtlesin, kas ikka minna. Aga kuna ma iga päev olen ainult kodus, siis mingi päev mul kohe tuli tahtmine kuskile minna või midagi teha ja siis otsustasingi, et lähen ikka kaasa nendega. Samas ma ei tahtnud niisama ka kaasa sõita, pikka maa ikkagi sinna (u 250 km), nii et siis ütlesingi Janile, et nüüd tuleb meil midagi leida, mida ma sealt ostan. Üks õhtu istusimegi kaua arvuti taga ja vaatasime Ikea kodulehelt, mida osta võiks. Väikse nimekirja ikka saime kokku 🙂
8.30 reede hommikul startisimegi. Mina, Karin ja siis tema kaks sõbrannat ka – Maria ja Jannike. Suht tüütu sõit oli – 3 tundi loksumist. Enne Ikeasse minekut sõitsime Soome poolele, kus käisime Prismas. Karin ostis sealt lastele talvesaapad. Siis sõitsime tagasi Rootsi poolele Ikeasse. Alguses läksime kohe lõunat sööma. See on täitsa naljakas, kuidas seal see korraldatud on. Kohe poodi sisenedes kassade juures on ka kohvik, kust saab hot dogi ja saiakest osta, aga keset poodi on suurem söögikoht. Seal poes on erinevad osakonnad, kõigist tuleb läbi käia, kui järgmistesse jõuda tahad. Mõned osakonnad käid läbi ja siis jõuadki sellesse söögikohta. Ja söögikoha kõrval on ka parkla, kuhu oma ostukäru saab jätta 😀 Et pargid käru ära ja lähed sööma. Ja siis pärast söömist sõidad edasi 😀
Jan tellis Ikeast kaneelisaiu 😀 Ikea omad pidid eriti head olema. Ostsin talle viis ja endale ka viis. Päris head olid tõesti 😛
Koju jõudsime vist 18.30 paiku. Terve päev läheb ikka ära seal käimiseks.

Minu ostud
DSC_0155

Nädalavahetusel kirjutas mulle Jani tädi. Küsis, kuidas mul läheb ja millega tegelen. Ta on selline hästi jutukas. Kutsus mind kohe endale suvilasse külla ja oli nõus isegi mu bussipileti kinni maksma 😀 See tundus natuke imelik, nii et ma vastasin, et ma võin tulla küll, aga siis meie enda autoga 😀 Ta kirjutas ka, et plaanib teisipäeval Elinile ja Aliciale külla minna ja kutsus mind ka. Ma olin nõus. Teisipäeva hommikul võttis ta mu peale ja sõitsime sinna. Ta paar tundi oli seal, siis pidi kuskile sõitma. Ma jäin veel sinna. Rääkisime Eliniga juttu ja mängisin natuke Aliciaga. Pärast läksime kõik jalutama.

Kolmapäeval kutsus Elin mind ujulasse kaasa. Tema sai seal kokku oma sõbrannaga. Mina ujusin suures basseinis, nemad lastega olid beebibasseinis. Pärast ujumist läksin veel mõneks ajaks Elini juurde. Ta on ikka täiega lahke. Kuna nad lastega said nii hilja vette, siis ma olin juba enam-vähem ära ujunud ja Elin pakkus, et võin tema auto võtta ja koju sõita. Ta ise oleks pärast meie juurde jalutanud. Aga ma ei pidanud autot laenama, sest nad tulid ka varsti pärast mind välja ja ma ootasin nad ära. Siis ma sain veel Elini käest tema bussikaardi, kus oli veel 11 reisi järel 🙂

Täna sain kohe seda bussikaarti proovida. Sõitsin linna id-kaardi järele. Kuna olin juba linnas, siis käisin kohe ka veel raamatukogus, hakkasin seal kasutajaks ja laenasin paar raamatut ka. Id-kaart käes, sain nüüd ka pangas ära käia ja konto avada. Seal valetasin veits, et hakkan oktoobrist tööle ja bla bla.. Pärast oleks mind äkki minema saadetud, kui oleksin öelnud, et olen töötu 😀 Ei hakanud riskima 😛 Pangakaardi nad pidid õnneks koju saatma, ei pea vähemalt sellele hakkama järele minema.
See on imelik, et kui läksin id-kaarti tooma, siis ütlesin rootsi keeles, milleks ma olin tulnud. Vastuse sain ka rootsi keeles. Pärast kui see töötaja mu id-kaardiga tagasi tuli, rääkis ta minuga inglise keeles. Kas ta selle ajaga unustas ära, mis keeles me rääkinud olime?!!! Et nägi mu nime ja kohe kukkus inglise keeles rääkima. Ma ju rääkisin temaga rootsi keeles ja ta ju vastas ka rootsi keeles! Pärast tänasin ikka rootsi keeles ja siis oli tal natuke imelik nägu peas 😀 Kuskil kohas just keegi ka ütles: “..ma vaatan, et sul on selline ebatavaline nimi..” Aga jah, selle nimega on igal pool ainult jamad 😀

See pilt on mul muidu facebookis ka üleval, aga panen siia ka. Selle tegi ajaleht Norran, kui me olime Toidufestivalil. Üks poiss tuli meie juurde ja küsis, kas tahame pilti. Alguses Jan ütles ei, aga mõne aja pärast mina mõtlesin, et ikka võiks lasta teha pilti ja siis hiilisime sellel poisil järel ja ütlesime, et ikka tahame pilti 😀
matfesten

Luleå jm

10 sept.

Reedel käisime Luleås mulle id-kaarti tegemas. Jan oli ainult pool päeva tööl ja juba kl 13 hakkasime sõitma, kuna maksuamet on ainult kella 16-ni lahti. Id-kaardi tegemine läks väga kiiresti. Muidugi tuli välja, et ma oleks saanud selle ka juba Stockholmis ära teha, kõlbas mu Eesti pass küll. Ma ise arvasin, et kuna mul ühtegi siin välja antud isikut tõendavat dokumenti pole, siis ma ei saa id-kaarti ka taotleda. Mina lugesin kodulehelt välja, et sellisel juhul peab olema kaasas isik, kes tõendab, et ma olen see, kes ma väidan end olevat. Ja sellel inimesel peab olema minuga sama aadress. Sellepärast vedasin Jani kaasa. Lubati, et umbes nädalaga tehakse valmis. Vähemalt kättesaamiseks ei pea me enam Luleåsse sõitma. Eks näis, kas siis saan ka selle nädala jooksul kätte. Siis saaksin lõpuks minna pangakaarti ka tegema.
Pärast id-kaardi tegemist käisime natuke linna peal ka ringi. Midagi erilist vaadata ei olnud. Suuruselt pidi see umbes Tartu-suurune linn olema, u 100 000 inimesega. Minu arust oli see väljanägemiselt üsna meie linna sarnane. Pärast sõitsime veel ühikat vaatama, kus Jan elas, kui ta seal ülikoolis käis.

Laupäeval olime kutsutud Jani vanaisa juurde õhtusöögile. Sõitsime sinna Jani täditütre Elini ja tema elukaaslase Jensiga (ja nende pisike Alicia). Peale meie olid seal ka Mimmi ja Patrik ning Jani teine täditütar Karin (Elini kaksikõde) oma mehe ja pojaga. Nende vanaisa on ikka nii lahe, kogu aeg viskab nalja 🙂 Näiteks keegi seal rääkis päevitamisest ja siis ütles vanaisale: “Sulle ju ka meeldib ikka päikest võtta”, selle peale vaatas vanaisa mureliku näoga aknast välja ja ütles: “Praegu ei saa, pime on juba” 😀
Enne kojusõitu istusime veel natuke aega Jani tädi juures.

Pühapäeval  magasime kaua. Peale poeskäigu midagi muud asjalikku vist ei teinudki.

Eelmine nädal saabus lõpuks ka mu isikutunnistus (pidin uuesti tellima selle), nii et saime töötukassasse tagasi minna. Seal pidin end süsteemi sisse kirjutama. Sellega oli ka hull jama, tükk aega mässasime seal arvuti taga. Mingid leheküljed seal ei töötanud, nii et osa asju läks valesti 😛 Pärast saime ühe mehe juurde jutule ka, kes vaatas üle mu andmed ja siis panime paika, mida ma teha tahaksin. Praegu jäi ainult lasteaiakasvataja asi, sest see oli ainus amet, kus mul mingi kogemus on. Paari päeva jooksul pidi ta kokku panema ja mulle saatma mingi plaani ka, kuidas ja mis edasi pean tegema. Nüüd ootan siis seda.

Nüüd olen kaks päeva üksi kodus. Jan sõitis töö asjus Lõuna-Rootsi. Kell 5 hommikul viisin ta lennujaama ja homme õhtul lähen toon ära. Pesin neli masinatäit pesu, aga kõik ei jõudnud kuivatis ära kuivada ja nüüd ripub korteris igas toas miskit 😀

Sünna

5 sept.

Hallo!
Teen praegu ainult kiire ülevaate tänasest päevast. Mõni teine päev kirjutan pikemalt.
Ega tegelt midagi suurt rääkida ei olegi 😀 Passisin üksi kodus nagu ikka. Olin isegi natuke pahane Jani peale, et ta veel peale tööd mõtles minna squashi mängima. Aga ega ma midagi ei öelnud. Mõtlesin, et eks ma siis istun üksi õhtuni välja, uimerdasin suurema osa päevast niisama. Siis mingi aeg tekkis plaan mingi kook küpsetada, aga seda ma ei jõudnudki, sest u 16.45 astus Jan uksest sisse, tort käes 🙂 Hea meel oli küll, et ta trenni ei läinud 🙂

Mõned pildid ka
DSC_0101
DSC_0117
DSC_0121
DSC_0150
DSC_0124

 

Solbacken

30 aug.

Praegu läheb siinpool üsna igavalt. Põhiliselt istun kodus. Enne ei saa kuskile minna, kui isikutunnistuse kätte saan. Ei saa aru, miks selle saatmine nii kaua aega võtab.

Eile päeval käisin Solbackenis (hääldus: su:lbakken). Sinna on mitmed poed kokku koondunud. Ostukeskus ei saa selle kohta öelda, sest peaaegu kõik poed asuvad eraldi majades. Nii et see on nagu üks suur parkla ja siis poed asuvad ümberringi. U 20 min kõnnib sinna meilt, võtsin aega. Sinna minnes tuli meelde, kuidas me eelmine suvi sinna sõitsime pärast seda, kui olime käinud söömas hiiglaslikku jäätist ja mul paha hakkas. Siis istusin just seal Solbackenis üksi autos ja mõtlesin, millisesse metsatukka joosta. Siis ei osanud arvatagi, et kunagi sellele nii lähedal elan. Elu on ikka naljakas.
Aga seal Solbackenis käies hakkasin Stockholmi ja Täbyt igatsema, ja Täby ostukeskust. Miks ei võiks siin ka olla üks suur maja, kus on kõik poed koos. Et ei peaks läbi õue minema, kui tahad ühest poest teise minna. Ja eriti veel siin külmas kohas võiks ju sellele mõelda. Imelikud rootslased. Täby keskuses olid tõesti kõik poed olemas. Siin otsi mööda linna taga, kust ühte või teist asja saaks.
Siis veel kirjutas Nanako ka ja kutsus mind külla. Ütlesin Janile ka juba, et tahan varsti Stockholmi sõita 😀

Minu arust on siin Rootsis imelik see, et kõnniteel peavad jalakäijad alati vasakul käima ja jalgratturid paremal. Ma ei olnud sellest enne kuulnudki, aga pühapäeval käisime jalutamas ja siis Jan rääkis. Nii keeruline minu arust. Ja mind tõmbab kogu aeg ikka paremale. Lihtsam on ju kui kõik, kes liiguvad ühes suunas, on ka ühel pool. Sellest tuleb ikka ju jube segadus, kui mina käin vasakul, kõrval sõidab jalgratas ja siis veel vastu tuleb jalgratas, kes ka on enda mõistes paremal, aga kuna ta tuleb vastu, siis on ta ju minu reas. Ikka ta peab ju paremale võtma, et minust mööda sõita. Palju lihtsam oleks, kui ta juba sõidakski kogu aeg paremal. Igatahes selle asjaga mul läheb ikka kaua, enne kui harjun, et pean vasakul olema.

Eile küpsetasin esimest korda siin kodus. Jan tahtis, et teeksin midagi talle tööle kaasa. Nad töökaaslastega teevad nii, et iga reede on kellegi kord midagi kaasa võtta. Täna oli Jani kord. Tegin rootsi kladdkakat, mis on tegelt hästi lihtne kook, aga keeruline on just tabada see õige hetk, millal kook välja võtta. Täbys elades tundsin sealset asju ja teadsin juba, et pean küpsetama 12 minutit, aga siin pärast 12 minutit nägi kook ikka väga toores välja. Lasin sel edasi küpseda, aga vist ikka liiga kaua hoidsin ahjus, sest see ei tulnud ikka päris selline seest pehme nagu peab. Aga nüüd vähemalt tean siis seda ahju ja järgmine kord võtan varem välja. Meile koju küpsetasin veel šokolaadimuffineid ka 😛

Täna olin ka kodus. Hakkasin oma suurt puslet jälle kokku panema, et saaks selle kokku liimida ja seinale üles panna. Eile tuli meisterdamisisu, ostsin pesulõkse ja täna tegin nendest külmkapile magnetid. Sain ainult viis tükki teha, sest mul rohkem pole magneteid (ühestki poest eile ei leidnud ka), aga päris rahule jäin tulemusega 🙂

magnetid01

DSC_0068

DSC_0070

DSC_0077

magnetid02

Pilt

Pilte kardinatest

27 aug.

magamistuba

DSC_0039

DSC_0030

elutuba01

DSC_0050